Enter the chatroom

Sai veidi jalgpalli mängitud. Millegi pärast väravavahti ei olnud, mängus oli mitu palli ning mina seisin väravast vasakul ja muudkui lõin neid palle platsilt välja. Käisin ka ujumas ning hüppasin kõrgelt vette.

Vana jututuba oli juba tükk aega maas olnud. Üks inimene otsustas selle taas elustada ning leheküljele minnes laadis nüüd vana jututuba alla ja siis ilmus ülemisse ekraaniossa uus kollane aken. Inimesi oli seal tunduvalt rohkem kui eelmises, umbes 25 tükki. Ehk oli see seepärast, et alguses ongi väike boom, hiljem vaibuvad asjad maha. Nägin nimekirjas ka mõnda vana.

Jututuba muutus päris ruumiks. administraator oli nüüd vana kerge naeratusega naine, kes mängis klaveril Beethovenit, külastajad istusid pinkides ja kuulasid teda. Moderaatorid tegelesid muu tähtsaga, näiteks jagasid laiali lehti, mil olid noodid ja sõnad peal. Ma mõtlesin, et mina mingil juhul laulma ei hakka. Kui sunnitakse, lahkun.

Stsenaarium muutus veelgi. Nüüd olid kaks daami ebatavalises pidulikus riietuses ning parajasti toimus suurejooneline festival. Siinkohal proovisin hakata asjade käiku natuke muutma, kuid kuigi mul see mingil määral õnnestus, polnud ma täielikult teadvuslik ning kontroll enda üle puudus.