Thicket of corruption

Eksamite tulekul käisin Haapsalus ning laenasin ühest koolist kolmelt õpetajalt aabitsad. Nad olid väga agarad mind aitama. 

Nüüd tuli aeg aabitsad tagasi viia. Ainuke asi oli selles, et mul polnud transporti. Vaatasin nimekirja ning leidsin, et võlgnen vaid ühe aabitsa, teised anti mulle päriseks. Rääkisin sellest oma emale ning too nõustus mind sinna sõidutama. Kui me kohale jõudnud olime, vaatasin ma oma koti sisse ning avastasin sealt üksnes mingi bioloogia õpiku. Kogu teekond oli mõttetu. Mu ema oli kiire vihastuma ning hakkas kohe füüsilist vägivalda kasutama. Vastasin samaga, ta kohkus väga. Seletasin talle, et see pole mingi lahendus ja nüüd ta teab, mis tunne on. Anyway, jõudsime koolihoonesse ning ta tegi kõne, arvatavasti sellele õpetajale. Kogu jutt oli mulle kuulda ja selgus, et ma oleks põhimõtteliselt võinud selle raamatu endale jätta ning tagastada polnud vajagi. Ta hakkas ära minema. Mul oli aimus, et nüüd pean koju jõudmise eest ise hoolitsema, kuid jalutasin temaga kaasa, kuna iialgi ei tea. Olukord läkski niimoodi, et tema sõitis autoga minema. Kuna ta sõitis minu suhtes vastassuunda, siis kõndisin talle natuke ette, et ta peatuks, kuid seda ei juhtunud. Mis seal ikka? 

Läksin ühele tuttavale tüdrukule Haapsalus külla. Ta oli mind nähes üliõnnelik ja kallist ma ei pääsenud. Sinna ma siiski ei jäänud. Õhtu saabudes hakkas linn muutuma. See ei näinudki enam välja nagu linn, pigem suur seeneniidistikust koosnev rägastik. A thicket of corruption. It left me expecting nightmares around every corner. What`s worse, the more the night went on, the more of a grim and horrendous place it became. Huvitav kogemus.